Inimeste ja kasside kooselu sai arheoloogide arvates alguse umbes 10 000 aastat tagasi. Kodukassi metsikuteks eellasteks peetakse eelkõige Kirde-Aafrikas levinud liibüa ja võsa-ookerkassi.

Kõige levinum on arvamus, et kassid kodustati Vana-Egiptuses umbes 4000 aastat tagasi. Egiptuses balsameeriti kasse kui pühi loomi, kassi tapjat karistati rängasti.

Nüüdisaja kodukasse liigitatakse pika- ja lühikarvalisteks. Pikakarvalistest peetakse Eestis eriti angoora ja pärsia kasse, lühikarvalistest euroopa kodukassi ja siiami kassi. Omapärased on karvutu paljasnahkkass ja sabatu mani kass.

Kassil on kaslastele iseloomulikke käitumisomadusi: päeval ta puhkab, öösel käib jahil, ohvrile – hiirtele ja lindudele – läheneb ta hiilides, armastab saagiga mängida, enne kui ta selle surmab.